Image
Kuritegevuse statistika
Kohtueelse menetluse statistika ülevaade
Kuritegevuse statistika kogumine aitab ennetada õigusrikkumisi, neile reageerida ning vähendada neist tulenevat kahju koostöös erinevate sektoritega.
Ühest küljest aitavad sellised andmed teha kriminaalpoliitilisi otsuseid ja mõõta senise töö edukust, teisest küljest on see andmeallikaks teadlastele ja üliõpilastele ning võimaldab ajakirjanikel ja avalikkusel saada ülevaadet kuritegevusest Eestis.
Joonised on interaktiivsed. Vajuta jooniste pealkirjadele, et näha detailsemat vaadet ning andmeid filtreerida.
Täpsemat infot süütegude kohaldamise kohta leiad karistusseadustikust
Enamlevinud kuriteoliigid Eestis on varavastased, isikuvastased ja liikluskuriteod. Graafikul on kuvatud valitud aastal registreeritud kuritegude arv kokku ning vastavate masskuritegude arvud.
Enamlevinud kuriteoliigid Eestis on varavastased, isikuvastased ja liikluskuriteod. Graafikul on kuvatud valitud aastal registreeritud kuritegude arv kokku ning vastavate masskuritegude arvud.
1
2
1
3
0
Aastate võrdlust ametliku statistika põhjal võivad raskendada mitmesugused tegurid. Näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õiguskaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides. Samuti muudatused selles, kui aktiivselt inimesed kuritegudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad sellele olulist täiendust inimeste küsitlused ehk ohvriuuringud, ehkki uuringute andmed ja ametlik statistika pole otseselt võrreldavad. Näiteks ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes.
Poolaasta kuritegevuse statistika annab ülevaate aasta esimese kuue kuu jooksul registreeritud kuritegudest. Graafikutel on kuvatud viimase viie aasta esimeste poolaastate statistika karistusseadistiku peatükkide kaupa.
Poolaasta kuritegevuse statistika annab ülevaate aasta esimese kuue kuu jooksul registreeritud kuritegudest. Graafikutel on kuvatud viimase viie aasta esimeste poolaastate statistika karistusseadistiku peatükkide kaupa.
1
2
1
3
0
Maakondade statistikat vaadatakse suhtarvuna – see aitab nt hõredama asustusega maakondade puhul paremini tõlgendada kuritegevuse taset ja võrrelda seda teiste, suuremate maakondadega.
Maakondade statistikat vaadatakse suhtarvuna – see aitab nt hõredama asustusega maakondade puhul paremini tõlgendada kuritegevuse taset ja võrrelda seda teiste, suuremate maakondadega.
2
3
1
4
Kuritegude üldarvust paremini iseloomustab kuritegevuse geograafilist jaotust registreeritud kuritegude arvu suhe 10 000 elaniku kohta. Eelduse kohaselt pannakse tihedama asustusega piirkondades toime enam kuritegusid.
Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137-140 ja 148-150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a §-d 137-140 ja 148-150), samuti röövimine (§ 200), avaliku korra raske rikkumine (§ 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes (§ 274).
1
2
1
3
0
Lähisuhtevägivalla (perevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine - juhul kui kuriteo on toime pannud ohvri praegune või endine abikaasa, elukaaslane, partner, sugulane, hõimlane või muus lähedases suhtes olev inimene, hoolimata sellest, kas toimepanija elab praegu või elas enne ohvriga samades ruumides.
Lähisuhtevägivalla (perevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine - juhul kui kuriteo on toime pannud ohvri praegune või endine abikaasa, elukaaslane, partner, sugulane, hõimlane või muus lähedases suhtes olev inimene, hoolimata sellest, kas toimepanija elab praegu või elas enne ohvriga samades ruumides.
1
2
1
3
0
Suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod. Alaealise kannatanuga kontaktsetest seksuaalkuritegudest on kõige enam registreeritud vägistamisjuhtumeid ning suguühet või muu sugulise iseloomuga tegusid lapseealisega.
Mittekontaktsed laste vastu suunatud registreeritud kuriteod on valdavalt füüsilise kontaktita seksuaalkuriteod, mis pannakse üldjuhul toime internetikeskkonnas või infotehnoloogiavahendeid kasutades, enim on registreeritud lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise kuritegusid ning lapseealise seksuaalset ahvatlemisest. Mittekontaktsete kuritegude koosseisud hõlmavad vaid alaealisi, seetõttu puudub täiskasvanute kohta vastav andmerida.
Suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod. Alaealise kannatanuga kontaktsetest seksuaalkuritegudest on kõige enam registreeritud vägistamisjuhtumeid ning suguühet või muu sugulise iseloomuga tegusid lapseealisega.
Mittekontaktsed laste vastu suunatud registreeritud kuriteod on valdavalt füüsilise kontaktita seksuaalkuriteod, mis pannakse üldjuhul toime internetikeskkonnas või infotehnoloogiavahendeid kasutades, enim on registreeritud lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise kuritegusid ning lapseealise seksuaalset ahvatlemisest. Mittekontaktsete kuritegude koosseisud hõlmavad vaid alaealisi, seetõttu puudub täiskasvanute kohta vastav andmerida.
1
2
1
3
0
Seksuaalvägivald on raske isikuvastane kuritegu. Seksuaalkuriteod jaotatakse kontaktseteks ja mittekontaktseteks. Kontaktsed on seksuaalse enesemääramise vastased seksuaalkuriteod (karistusseadustiku §-d 141-145¹). Mittekontaktsed on peamiselt lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise ning lapseealise seksuaalse ahvatlemise kuriteod (karistusseadustiku §-d 175¹, 178-179).
Seksuaalvägivald on raske isikuvastane kuritegu. Seksuaalkuriteod jaotatakse kontaktseteks ja mittekontaktseteks. Kontaktsed on seksuaalse enesemääramise vastased seksuaalkuriteod (karistusseadustiku §-d 141-145¹). Mittekontaktsed on peamiselt lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise ning lapseealise seksuaalse ahvatlemise kuriteod (karistusseadustiku §-d 175¹, 178-179).
3
1
2
4
Varavastased kuriteod on moodustanud registreeritud kuritegudest suurima osa. Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, millele järgnevad kelmused ning omastamised.
Varavastased kuriteod on moodustanud registreeritud kuritegudest suurima osa. Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, millele järgnevad kelmused ning omastamised.
1
2
0
3
0
Tüüpilise kelmusena käsitletakse KarS § 209 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks eristatakse karistusseadustikus veel arvutikelmuseid (KarS § 213) ning soodustus-, investeerimis- ja kindlustuskelmuseid (KarS §-d 210–212). Enamlevinud ongi n-ö tavalised kelmused ja arvutikelmused, kuid ka nende eristamine on viimastel aastatel olnud järjest keerukam, sest on vähe selliseid kelmuseid, mis ühel või teisel moel infotehnoloogiat ära ei kasutaks.
Tüüpilise kelmusena käsitletakse KarS § 209 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks eristatakse karistusseadustikus veel arvutikelmuseid (KarS § 213) ning soodustus-, investeerimis- ja kindlustuskelmuseid (KarS §-d 210–212). Enamlevinud ongi n-ö tavalised kelmused ja arvutikelmused, kuid ka nende eristamine on viimastel aastatel olnud järjest keerukam, sest on vähe selliseid kelmuseid, mis ühel või teisel moel infotehnoloogiat ära ei kasutaks.
1
2
1
3
0
Alaealiste levinumad kuriteod on isikuvastased ja varavastased. Alaealiste poolt toime pandud kuritegude absoluutarv on üldjuhul olnud kõrgeim Harjumaal,
järgnevad Tartu- ja Ida-Virumaa.
Kõige enam vähenesid 2024. aastal asja omavolilise kasutamisega seotud kuriteod, väärtegudest alkoholi tarbimine ning kergliikleja liiklusnõuete rikkumised. Registreeriti üks riigivõimu vastane kuritegu ja pandi toime üks mõrv. Registreeriti üks tapmiskatse.
Alaealiste levinumad kuriteod on isikuvastased ja varavastased. Alaealiste poolt toime pandud kuritegude absoluutarv on üldjuhul olnud kõrgeim Harjumaal,
järgnevad Tartu- ja Ida-Virumaa.
Kõige enam vähenesid 2024. aastal asja omavolilise kasutamisega seotud kuriteod, väärtegudest alkoholi tarbimine ning kergliikleja liiklusnõuete rikkumised. Registreeriti üks riigivõimu vastane kuritegu ja pandi toime üks mõrv. Registreeriti üks tapmiskatse.
3
1
2
4
Alaealiste levinumad väärteod on seotud alkoholi tarbimisega, liiklusseaduse rikkumistega ning pisivarguste ja vara kahjustamisega. Alaealiste poolt toime pandud väärtegude absoluutarv on üldjuhul olnud kõrgeim Harjumaal. Väär- ja kuritegude toimepanijad on valdavalt olnud poisid.
Andmete allikas: politsei- ja piirivalveamet.
Alaealiste levinumad väärteod on seotud alkoholi tarbimisega, liiklusseaduse rikkumistega ning pisivarguste ja vara kahjustamisega. Alaealiste poolt toime pandud väärtegude absoluutarv on üldjuhul olnud kõrgeim Harjumaal. Väär- ja kuritegude toimepanijad on valdavalt olnud poisid.
Andmete allikas: politsei- ja piirivalveamet.
2
1
3
4
Alaealiste toime pandud süütegude arv püsis 2024. aastal alla 4000 piiri. Viiendat aastat järjest püsib kuritegude arv alla 1000 piiri. Väärtegude arv jätkas vähenemist, langedes alla 3000. Jätkuvalt on alaealiste levinumad õigusrikkumised vägivallakuriteod (enamasti kaklus või löömine), vargused (enamasti poevargused) ja alkoholi tarbimine.
Allikad: politsei- ja piirivalveamet, statistikaamet
Alaealiste toime pandud süütegude arv püsis 2024. aastal alla 4000 piiri. Viiendat aastat järjest püsib kuritegude arv alla 1000 piiri. Väärtegude arv jätkas vähenemist, langedes alla 3000. Jätkuvalt on alaealiste levinumad õigusrikkumised vägivallakuriteod (enamasti kaklus või löömine), vargused (enamasti poevargused) ja alkoholi tarbimine.
Allikad: politsei- ja piirivalveamet, statistikaamet
1
Aasta
Rikkumiste arv
Inimeste arv
4
Laste süütegude põhjused on valdavalt ealised või sotsiaalsed. Politsei, sotsiaalpedagoogide ja lastekaitsetöötajate hinnangul võivad noort mõjutada õigust rikkuma erinevad põhjused: põnevuse otsing või oma piiride katsetamine, vanemate liialt kõrged nõudmised, keeruline perekondlik taust, igavus, soov võita eakaaslaste poolehoidu või tähelepanuta jäänud psüühika- ja käitumishäired.
Politsei- ja Piirivalveameti poolt registreeritud andmete põhjal on valdav osa laste õigusrikkumistest väärteod. Kuritegude osakaal alaealiste õigusrikkumistest on seni olnud väiksem, kuid siiski erilist tähelepanu vajav. Õigusrikkumiste arvu muutumist ajas mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas demograafilised tegurid (nt alaealiste koguarv), aga ka muudatused kriminaalpoliitikas, õiguskaitseasutuste ressurssides ja tööpraktikas.
Uuri lisa:
Alaealiste menetlus- ja karistuspraktika analüüs (2024)
Alaealiste õigusrikkumised 2024
Alaealiste õigusrikkumised 2023
Liikluskuritegudest valdava osa moodustab joobes sõidukijuhtimine, millele järgneb süstemaatiline juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine.
Liikluskuritegude arv püsis aastatel 2017–2020 ligikaudu samal tasemel, kuid seejärel vähenes eeskätt tänu joobes sõidukijuhtimise vähenemisele. 2024. aastal kasvas liikluskuritegude arv 5%.
Liikluskuritegudest valdava osa moodustab joobes sõidukijuhtimine, millele järgneb süstemaatiline juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine.
Liikluskuritegude arv püsis aastatel 2017–2020 ligikaudu samal tasemel, kuid seejärel vähenes eeskätt tänu joobes sõidukijuhtimise vähenemisele. 2024. aastal kasvas liikluskuritegude arv 5%.
1
2
1
3
0
Kriminaalses joobes juhte märgatakse nende ebakindla sõidustiili tõttu teiste liiklejate poolt paremini kui kergemaid rikkujaid. Seetõttu sõltub raskete rikkujate tabamine politseioperatsioonidest vähem kui kergemate rikkujate tabamine.
Liiklusseaduse (LS) § 224 sätestab karistused rikkumiste eest, kus on ületatud lubatud alkoholi piirmäär, kuid samas pole tegu kriminaalse joobega.
- Lõige 1: alkoholisisaldus sõidukijuhi veres on 0,20–0,49 mg/g või hingeõhus 0,10–0,24 mg/l.
- Lõige 2: alkoholisisaldus sõidukijuhi veres on 0,50–1,49 mg/g või hingeõhus 0,25–0,74 mg/l.
Liiklusseaduse (LS) § 224 sätestab karistused rikkumiste eest, kus on ületatud lubatud alkoholi piirmäär, kuid samas pole tegu kriminaalse joobega.
- Lõige 1: alkoholisisaldus sõidukijuhi veres on 0,20–0,49 mg/g või hingeõhus 0,10–0,24 mg/l.
- Lõige 2: alkoholisisaldus sõidukijuhi veres on 0,50–1,49 mg/g või hingeõhus 0,25–0,74 mg/l.
1
2
1
3
0
Valdava osa narkokuritegudest moodustab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine.
Valdava osa narkokuritegudest moodustab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine.
1
2
1
3
0
Narkoväärteoga on tegu juhul, kus oli tarvitatud keelatud aineid või leiti neid väikeses koguses enda tarbeks (vähem kui 10 doosi). Rikkujad tabatakse tihti väljakutsetele reageerimise käigus, näiteks kui narkojoobes inimesed käituvad tänaval teisi häirivalt.
Narkoväärteoga on tegu juhul, kus oli tarvitatud keelatud aineid või leiti neid väikeses koguses enda tarbeks (vähem kui 10 doosi). Rikkujad tabatakse tihti väljakutsetele reageerimise käigus, näiteks kui narkojoobes inimesed käituvad tänaval teisi häirivalt.
2
1
3
Oluliseks töösuunaks on alaealiste tarvitajate väljaselgitamine, millega tegelevad piirkonnapolitseinikud. Tarvitajate ja sh eriti alaealiste puhul on politsei võtnud suunaks inimeste abistamise sõltuvusest vabanemiseks (näiteks sotsiaalprogrammi suunamisega); karistamine pole eesmärk.
Seega ei anna ametlik statistika üksi terviklikku ülevaadet uimastite tarvitamise ulatusest Eestis. Tegelikust olukorrast ülevaate saamiseks ja näiteks ennetustegevuste planeerimiseks on lisaks vajalikud mitmesugused uuringud.
Uuri lisa:
Graafikul on kuvatud enamlevinud inimkaubandusega seotud kuritegude (KarS §-d 133, 1332 ja 175) statistika alates aastast 2012.
Graafikul on kuvatud enamlevinud inimkaubandusega seotud kuritegude (KarS §-d 133, 1332 ja 175) statistika alates aastast 2012.
1
2
1
3
0