Andmed uuendatud: 06.05.2025

Tüüpilise kelmusena käsitletakse KarS § 209 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks eristatakse karistusseadustikus veel arvutikelmuseid (KarS § 213) ning soodustus-, investeerimis- ja kindlustuskelmuseid (KarS §-d 210–212). Enamlevinud ongi n-ö tavalised kelmused ja arvutikelmused, kuid ka nende eristamine on viimastel aastatel olnud järjest keerukam, sest on vähe selliseid kelmuseid, mis ühel või teisel moel infotehnoloogiat ära ei kasutaks.

1
2
1
3
0

 

Kelmustena registreeritud kuritegude arv on ametliku statistika järgi Eestis alates 2021. aastast hüppeliselt tõusnud (erandiks 2022. aasta, kus toimus ajutine langus) ning püsinud selgel kasvujoonel. Iga järgnev aasta on toonud endaga kaasa mõne varasemaga võrreldes täiendatud või täiesti uue petuskeemi, mille kohta ei jõua hoiatadagi enne, kui lisanduvad juba järgmised skeemid.

 

 

Uuri lisa:

Ülevaade enamlevinud kelmuskuritegudest perioodil 2021-2024

Politsei- ja Piirivalveameti juhend: kuidas ennast kelmide eest kaitsta?

Olukord küberruumis | RIA

Vaata veel