Andmed uuendatud: 25.05.2026

Tüüpilise kelmusena käsitletakse KarS § 209 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks eristatakse karistusseadustikus veel arvutikelmuseid (KarS § 213) ning soodustus-, investeerimis- ja kindlustuskelmuseid (KarS §-d 210–212). Enamlevinud ongi n-ö tavalised kelmused ja arvutikelmused, kuid ka nende eristamine on viimastel aastatel olnud järjest keerukam, sest on vähe selliseid kelmuseid, mis ühel või teisel moel infotehnoloogiat ära ei kasutaks.

1
2
1
3
0

 

Kelmustena registreeritud kuritegude arv on ametliku statistika järgi Eestis alates 2021. aastast püsinud kasvujoonel. Kuigi mõnel aastal on märgatav registreeritud kelmuskuritegude langus, ei tähenda see, et kelmide aktiivsus oleks raugenud (näiteks ei pruugita politseid teavitada kelmuskatsetest või väga madala kahjuga kelmuskuritegudest). Iga aasta on toonud endaga kaasa mõne varasemaga võrreldes täiendatud või täiesti uue petuskeemi, mille suhtes tuleks valvel olla ning ka lähedasi hoiatada.

 

 

Uuri lisa:

Ülevaade enamlevinud kelmuskuritegudest perioodil 2021-2024

Kuritegevuse ülevaade 2024: Kelmused

Politsei- ja Piirivalveameti juhend: kuidas ennast kelmide eest kaitsta?

Olukord küberruumis | RIA

Vaata veel